Keelekümblus

Viimati muudetud: 02. juuni 2017

Sisukord:

Keelekümblus

Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus.

Kui 2000. aastal alustati keelekümblusega nelja kooliga, siis tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 45 lasteaeda ja 35 kooli ning programmis osaleb üle 6000 õpilase ja rohkem kui 1000 õpetajat. Esimesed 75 säravsilmset keelekümblejat lõpetasid 2007. aasta kevadel põhikooli.

2012. aasta kevadel lõpetas gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi õpilasi ning 82 õpilasest tervelt 25 protsenti lõpetas kooli kuld- või hõbemedaliga. Need noored olid esimesed, kelle õpingud toimusid nii eesti kui vene keeles kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses.

Endine haridusminister Tõnis Lukas on tõdenud, et keelekümblusprogramm on justkui haridussüsteemi väike mudel: „Eesti keelekümblusprogramm hõlmab erinevaid sihtrühmi. See on üks programmi edu aluseid, et arendamistegevuses on õpetajate kõrval oma roll nii õpilastel kui ka haridusametnikel. Metoodikast ning materjalidest on saanud tegijate ja kasusaajatena osa nii eesti kui ka vene õppekeelega koolid. Osake sellest tööst sai hinnangu ülemaailmses PISA-uuringus, kus Eesti õpilased saavutasid väga häid tulemusi.”

Kümbluslastele on väga oluline kodude toetus. 2004. aastast alustas tegevust keelekümblusprogrammi lastevanemate liit, kus kogemustega lapsevanemad pakuvad tuge uute keelekümblusprogrammiga liitunud laste vanematele ning teevad koostööd koolide ja lasteaedadega. Enda tegemisi tutvustab liit neli korda aastas oma ajalehes Roditelskaja Gazeta.

Keelekümblusprogrammi ohjas Haridus- ja Teadusministeeriumi toel kuni 2012. aasta lõpuni Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Alates 2013. aastast koordineerib keelekümblustegevusi Sihtasutus Innove.

Mis on keelekümblus?

Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles eesti keeles. Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keele kõrgtasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt.

  • Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.
  • Hilise keelekümbluse puhul on viies ja kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus suureneb eesti keele ja eesti keeles õpitavate ainete maht. Seitsmendas ja kaheksandas klasssis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast. Säilib vene keele kui emakeele ja võõrkeele õpe. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained 60% õppekava mahust.

2013 on alustatud ettevalmistustöödega kahesuunalise keelekümbluse (Tandem-mudeli) rakendamiseks.

Keelekümbluse ajalugu

Teise keele kümblusprogrammid võeti algselt kasutusele 1965.aastal Kanadas Montrealis. Eesmärgiks oli luua valdavalt prantsuskeelses Quebecis elavaile inglise keelt kõnelevaile õpilastele võimalus omandada Quebeci ainuke ametlik keel – prantsuse keel.

Kanadas on keelekümblusklassid laialt levinud ja end õigustanud. Keelekümblusprogrammid on Kanadas väga edukad ja praeguseks õpib neis klassides ligi 300 000 õpilast. Toetudes Kanada kogemustele, on seda metoodikat rakendatud mitmetes riikides, sealhulgas Soomes, Jaapanis, Austraalias, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides.

Keelekümblus Eestis

Eestis rakendatav keelekümblusprogramm on olemuselt rikastav– selle eesmärk on anda õpilasele nii ema- kui ka riigikeele funktsionaalne oskus. Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles.

Hiliskeelekümblusmetoodikat rakendavad klassid avatakse 2003.a septembris. Keelekümblusõpetajad on saanud keelekümblusspetsiifilist koolitust, on loodud keelekümblusspetsiifilised õppekava ja õppematerjalid..

Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmärgid on:

  • eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);
  • vene keele valdamine eakohasel tasemel;
  • klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes;
  • eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;
  • kolmanda keele hea oskus.

Abiks lapsevanemale

Kas keelekümblusklassis õppiva lapse vanem peab valdama eesti keelt?

  • Lapsevanemad ei pea valdama eesti keelt. Varase keelekümbluse puhul on väga oluline regulaarselt vestelda ja lugeda lapsele tema emakeeles.
  • Lapsevanema toetus avaldub igapäevastes vestlustes koolis toimuva üle ja oma lapse innustamises.
  • Oluline on külastada lapsega eestikeelseid kultuuri- ja spordiüritusi ning võimaldada lapsel vaadata eestikeelseid telesaateid…

Kas eesti keele kümblusprogramm on kõigi jaoks?

  • Keelekümblusklassis saavad õppida erineva võimekusega lapsed. Kui laps õpib kolmedele tavaklassis, siis õpib ta kolmedele ka keelekümblusklassis, kuid lisaks võrdsetele teadmistele kõigis õppeainetes, omandab ta kõrgel tasemel teise keele. Uurimused on näidanud, et teise keele omandamine ei pärsi üldist õppeedukust.
  • Varases keelekümblusprogrammis õppima asuvatele lastele ei korraldata katseid. Õpilastega vesteldakse eelnevalt tema emakeeles (antud juhul vene keeles).
  • Hiliskeelekümblusprogrammi astuda soovijail peaks olema eesti keele hinne viiendas klassis vähemalt 3. Õpilane peaks olema programmi suhtes positiivselt meelestatud ja valmis selleks väljakutseks.

Kas keelekümblusklassis õppiva lapse vanem peab valdama eesti keelt?

  • Lapsevanemad ei pea valdama eesti keelt.
  • Varase keelekümbluse puhul on väga oluline regulaarselt vestelda ja lugeda lapsele tema emakeeles.
  • Lapsevanema toetus avaldub igapäevastes vestlustes koolis toimuva üle ja oma lapse innustamises.
  • Oluline on külastada lapsega eestikeelseid kultuuri- ja spordiüritusi ning võimaldada lapsel vaadata eestikeelseid telesaateid.

Mida EI peaks lapsevanem tegema?

  • Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama.
  • Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada.
  • Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.

Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt?

  • Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega.
  • Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.

Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel?

  • Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks.

 Kust saab lisainformatsiooni?

  • www.innove.ee/et/yldharidus/keelekymblus
  • http://kke.innove.ee/keelekumblusest/teadusuuringud

Kontakt:

Nimi Amet E-mail Tel.
Natalja Mjalitsina Keelekümbluskeskuse juhatja E-mail 735 0640
Kai Võlli Keelekümbluskeskuse nõunik E-mail 735 0646

If you have found a spelling error, please, notify us by selecting that text and pressing Ctrl+Enter.

Spelling error report

The following text will be sent to our editors: